← Blogi

Kirjuta mälestuslaul oma meenutajahäälega

DedicatieMuzicala ·

Väljamõeldud täiskasvanud naine kastab rohelise kastekannuga oranže lilli terrakotapotis vaiksel kiviterrassil hommikuses valguses.

Mälestuslaulus võid rääkida endast kui inimesest, kes mäletab, või pöörduda lahkunu poole, meenutades midagi, mida ta kunagi tegi. Mõlemal juhul jäävad uued sõnad sinu omadeks: sa ei pea välja mõtlema, mida lahkunu praegu ütleks, tunneks või lubaks.

Vali, kes loo jutustab

Kujutame ette Marat, kes õppis juba täiskasvanuna vanaisa Emililt oranže lilli kannatlikult kastma. Emil on surnud ja Mara kastab nüüd oma kiviterrassil terrakotapotis kasvavaid lilli. Jutustaja valik muudab loo vaatenurka, aga mitte mälestuse aluseks olevat sündmust.

Mina-vormis meenutus: „Mäletan, kuidas sa õpetasid mind oranže õisi kannatlikult kastma.“ Otse pöördumine: „Vanaisa, sa õpetasid mind kastekannuga kiirustamata toimetama.“ Mõlemal juhul kõneleb elav lapselaps ning kirjeldab minevikus toimunut; teises näites kõnetab ta vanaisa kui „sind“.

Muuda väljamõeldud sõnum enda mälestuseks

Kui mustand ütleb „Ma jälgin sind ja tahan, et oleksid tugev“, kõlab see nii, nagu räägiks lahkunu praegu või annaks sulle sõnumi. Kui sa ei kirjuta selgelt väljamõeldud dialoogi, ära esita selliseid sõnu päriselt saadud sõnumina.

Seo sama tunne enda mälestuse ja tegevusega: „Kastan oranže õisi ja meenutan su kannatlikkust.“ Nüüd räägid sellest, mida sina teed ja mäletad, mitte sellest, mida Emil praegu soovib või lubab. See võte jätab loo soojaks, kuid ei omista lahkunule uusi mõtteid.

Kasuta neid kolme algust

Esimene algus jutustab mälestusest: „Mäletan, kuidas sa näitasid mulle, et kastmisega pole vaja kiirustada.“ Teine pöördub lahkunu poole, kuid püsib minevikus: „Vanaisa, sa õpetasid mulle kannatlikkust rohelise kastekannu abil.“ Mõlemad sobivad, kui need väljendavad sinu enda meenutust.

Kolmas algus kontrollib piiri: „Ma jälgin sind ja tahan, et oleksid tugev“ omistab lahkunule uue sõnumi. Kirjuta see ümber nii: „Kastan täna terrakotapotis oranže lilli ja meenutan, kuidas sa mulle kannatlikkust õpetasid.“ Nii saad alles hoida enda tunde, ilma et teeskleksid, nagu oleksid need lahkunu sõnad.

Täielik näidislaul

Allolev kümnerealine näide on Mara vaatenurgast. Ta pöördub vanaisa poole sõnaga „sina“, kuid jutustab omaenda mälestusest ja tänasest tegevusest. See on väljamõeldud harjutus, mitte väide päriselt salvestatud sõnade või konkreetse perekonna loo kohta.

Lühike mälestuse lähteülesanne

Üks lühike mälestuse lähteülesanne: „Mina, Mara, jutustan mälestuse vanaisa Emilist: juba täiskasvanuna õpetas ta mulle terrakotapotis kasvavaid oranže lilli kannatlikult kastma. Nüüd kastan kiviterrassil oranže lilli rohelise kastekannuga ja meenutan tema õpetust.“

DedicatieMuzicala rakenduses vali „Mälestus“. Väljad „Kes seda mälestust jutustab? (valikuline)“, „Kellest see mälestus räägib? *“ ja „Rääkige meile oma mälestusest *“ aitavad jutustaja, mälestuse inimese ja sündmuse eraldi sõnastada. „Vokalisti sugu (valikuline)“ kirjeldab laulmiseelistust, mitte jutustaja identiteeti ega lahkunu häält. Vaata kogu sõnastus enne muusika loomist üle.

Väljamõeldud näide

Väljamõeldud näide: rohelise kastekannuga

Mara on täiskasvanu, kui vanaisa Emil talle terrakotapotis kasvavaid oranže lilli näitab. Ta õpetab rahulikult, kuidas mulda kasta nii, et vett ei kallataks korraga liiga palju. Hiljem Emil sureb. Nüüd seisab Mara oma kiviterrassil, hoiab käes rohelist kastekannu ja kastab samasuguseid oranže õisi. Laulu jutustaja on Mara: ta meenutab, mida vanaisa talle kunagi õpetas, ning kirjeldab oma praegust tegevust. Ta ei väida, et Emil temaga räägib, teda jälgib või midagi lubab. Tegelased ja olukord on kirjutamisharjutuse jaoks välja mõeldud.

Vanaisa, mäletan su rahulikku kätt Kui oranže õisi kastsime koos Sa õpetasid: muld ei vaja uputust Ja kannatlikkus kasvab tasa töös Nüüd roheline kann on minu käes Terrakotapotis õied ootavad vett Kastan neid vaikselt kivisel terrassil Ja mõtlen, kuidas õpetasid mind Need oranžid õied püsivad siin Su kannatlikkust kannan endas kaasas

Korduma kippuvad küsimused

Kas võin lahkunut laulutekstis „sinaks“ kõnetada?

Jah. Otse pöördumine ei tähenda, et kirjutad lahkunu asemel. Hoia jutustaja endana ning sõnasta pöördumine mälestusena sellest, mida inimene kunagi ütles või tegi.

Kuidas asendada mõte, et lahkunu saadab mulle uue sõnumi?

Kirjelda omaenda tegevust ja sellega seotud mälestust. Näiteks kirjuta „Kastan lilli ja meenutan su kannatlikkust“, mitte ära omista lahkunule uut soovi või lubadust.

Kas vokalisti soo valimine taastoodab lahkunu hääle?

Ei. See on laulmiseelistus, mitte jutustaja valik ega lahkunu hääle jäljendamise võimalus. Vali jutustaja tekstis eraldi ja vaata enne muusika loomist kogu laul üle.